Esimene mõtestatud kontakt orhideedega tekkis aastatel 1986-1987 Läänemaal asuvas suvituskohas, kus mitmed pilkupüüdvad liigid lausa nurga taga kasvasid. Suvi suve järel nendega taaskohtudes selgus, et need on orhideed, haruldased kaitsealused liigid. Loodusehuvilise ja seiklushimulise inimesena polnud kuigi kaugel küsimus, palju neid siis veel on ja kust neid leida võiks. Nii see algaski.
Aastaks 2001 olid kõik Eestis kasvavad liigid nähtud ja "Kodumaa käpaliste" raamatu tarbeks ka üles pildistatud. Tänaseks olen orhideesid jäädvustanud 21-s riigis Euroopas ja lähiümbruses. 100 nähtud liigi ja alamliigi piir sai ületatud 2013 aastal. Sellele vaatamata on põhirõhk ikkagi Eesti loodusel ja orhideedel. Olen leidnud ja avastanud palju huvitavat - uusi varieteete, vorme, hübriide ja muid looduse vingerpusse. Lisaks hulga haruldaste liikide uusi leiukohti (õõskeel, pisikäpp, arukäpp, koerakäpp, koralljuur, tõmmu käpp, tolmpead jne), mille kroonijuveel on muidugi koos Toomasega 2021. aastal Saaremaalt taasavastatud leeder-sõrmkäpp. Tänu uurimistele on Eesti saanud juurde uusi taksoneid, nt lõuna-jumalakäpp või väikeselehine neiuvaip, aga ka maailma esmakirjeldusena perekondade vahelise hübriidi Dactylodenia x palustris. Arvestatav panus on tehtud Keskkonnaregistri täiendusteks nii vabatahtlikult kui inventuuritööde kaudu. Omamoodi verstapost sel teekonnal on põhjalikum teos "Eesti orhideede käsiraamat", mis valmis koos Toomasega pika eeltöö tulemusena 2017 aastal. Sinna said koondatud tollase seisuga parimad teadmised ja tuhatkond pilti suurest ja iga suvega täienevast varamust.
Kuigi nii mõndagi on juba kogetud, nähtud ja tehtud, siis see kõik on ikkagi alles algus sellesse põnevasse maailma!
|
|
Huvi orhideede vastu tekkis ühest juhuslikust kohtumisest, mis leidis aset 1998. aastal. Botaanika välipraktikumis tutvustati Värska lähedal asuval Verhuulitsa liigikaitsealal kasvavaid orhideesid. Põgus kokkupuude andis tugeva emotsiooni, millest sai alguse suur kirg looduslike orhideede vastu. Juba samal suvel tegin oma esimesed fotokatsetused, et jäädvustada orhideede ilu Otepää looduspargis. Jaht imelistele õitele oli alanud.
Alates 2001. aastast hakkasin üle Eesti tegema käike loodusesse, et näha kõiki meie looduses esinevaid orhideeliike. Viimaks soov täituski 2005. aastal ning selleks hetkeks oli nähtud orhideesid ka Soomes ja Norras. Tänaseks olen orhideedega kohtunud veel ka Islandil, Küprosel, Rhodosel, Kreetal, Türgis ja teistes paikades.
Aastate jooksul olen otsinud uusi ja püüdnud taasavastada ununenud leiukohti, uurinud liikide levikut, jälginud muutusi populatsioonides, aidanud kaasa leiukohtade kaitsele ja kaitsemeetmete väljatöötamisele. Koos Rainariga oleme parandanud teadmisi mitme orhideeliigi kohta kogu Eestit hõlmavate inventuuride läbi - punane tolmpea, lehitu pisikäpp, arukäpp, püramiid-koerakäpp, jumalakäpp, lõuna-jumalakäpp, tõmmu käpp ja saaremaa sõrmkäpp. 2021. aasta pakkus meile seeläbi ka unustamatud hetked Saaremaal leeder-sõrmkäpa taasavastamise näol.
Rohkete välitöötundide tulemusena on leitud Eestis uusi orhideetaksoneid, hübriide, eriskummalisi isendeid, palju uusi leiukohti ja nähtud liikide erakordseid isendite arvukusi.
Veerand sajandit orhideede radadel on pakkunud kõike ja rohkemgi veel! Hea on olla teel. |