Eesti orhideede rekordid
  Liigiti kõrgema kasvuga õitsevad isendid (alates kõige kõrgemast)
Laialehine neiuvaip
 (Epipactis helleborine)
146,0 cm
Tartumaa (2025)
Leidja: Anu Karusaar
Punane tolmpea
 (Cephalanthera rubra)
107,5 cm
Saaremaa (2015)
Leidja: Toomas Hirse
Vööthuul-sõrmkäpp
 (Dactylorhiza fuchsii)
106,5 cm
Valgamaa (2022)
Leidja: Toomas Hirse
#
 Takson
Pikkus (cm)
Aasta
 Maakond  Leidja(d)
1.
 Laialehine neiuvaip
 (Epipactis helleborine)
146,0
2025
 Tartumaa  Anu Karusaar
2.
 Punane tolmpea
 (Cephalanthera rubra)
107,5
2015
 Saaremaa  Toomas Hirse
3.
 Vööthuul-sõrmkäpp
 (Dactylorhiza fuchsii)
106,5
2022
 Valgamaa  Toomas Hirse
4.
 Balti sõrmkäpp
 (Dactylorhiza majalis subsp. baltica)
106,0
2025
 Viljandimaa  Ants Animägi
5.
 Tumepunane neiuvaip
 (Epipactis atrorubens)
101,5
2024
 Saaremaa  Kaire Ley
6.
 Tihedaõiene käoraamat
 (Gymnadenia densiflora)
101,0
2020
 Saaremaa  Ants Animägi
7.
 Soo-neiuvaip
 (Epipactis palustris)
100,0
2017
 Ida-Virumaa  Toomas Hirse
8.
 Väikeselehine neiuvaip
 (Epipactis helleborine var. orbicularis)
95,0
2016
 Põlvamaa  Toomas Hirse
9.
 Kahelehine käokeel
 (Platanthera bifolia)
92,5
2015
 Harjumaa  Jekaterina Aida
10.
 Kuradi-sõrmkäpp
 (Dactylorhiza maculata)
90,5
2025
 Viljandimaa  Ants Animägi
11.
 Suur käopõll
 (Neottia ovata)
90,5
2025
 Võrumaa  Toomas Hirse
12.
 Harilik käoraamat
 (Gymnadenia conopsea)
88,5
2013
 Pärnumaa  Rainar Kurbel
13.
 Saaremaa (ojamaa) sõrmkäpp
 (Dactylorhiza majalis subsp. elatior)
87,5
2013
 Saaremaa  Rainar Kurbel, Toomas Hirse
14.
 Rohekas käokeel
 (Platanthera chlorantha)
84,0
2014
 Harjumaa  Rainar Kurbel
15.
 Kaunis kuldking
 (Cypripedium calceolus)
80,0
2015
 Ida-Virumaa  Toomas Hirse
16.
 Valge tolmpea
 (Cephalanthera longifolia)
72,0
2015
 Saaremaa  Rainar Kurbel, Toomas Hirse
17.
 Kahkjaspunane sõrmkäpp
 (Dactylorhiza incarnata)
71,5
2015
 Pärnumaa  Rainar Kurbel
18.
 Püramiid-koerakäpp
 (Anacamptis pyramidalis)
69,0
2015
 Saaremaa  Toomas Hirse
19.
 Kollakas sõrmkäpp
 (Dactylorhiza incarnata subsp. ochroleuca)
69,0
2019
 Võrumaa/Hiiumaa  Toomas Hirse
20.
 Täpiline sõrmkäpp
 (Dactylorhiza incarnata subsp. cruenta)
68,5
2013
 Valgamaa  Toomas Hirse
21.
 Hall käpp
 (Orchis militaris)
64,0
2020
 Pärnumaa  Tuuli Mõistlik
22.
 Jumalakäpp
 (Orchis mascula)
61,0
2025
 Saaremaa  Kaire Ley
23.
 Tõmmu käpp (suvine varieteet)
 (Neotinea ustulata var. aestivalis)
60,0
2009
 Pärnumaa  Rainar Kurbel
24.
 Kärbesõis
 (Ophrys insectifera)
60,0
2013
 Hiiumaa  Rainar Kurbel, Toomas Hirse
25.
 Lõhnav käoraamat
 (Gymnadenia odoratissima)
58,0
2020
 Saaremaa  Rainar Kurbel, Toomas Hirse
26.
 Russowi sõrmkäpp
 (Dactylorhiza russowii)
57,0
2016
 Pärnumaa  Rainar Kurbel
27.
 Lõuna-jumalakäpp
 (Orchis mascula subsp. speciosa)
56,0
2025
 Valgamaa  Aivar Oras
28.
 Pruunikas pesajuur
 (Neottia nidus-avis)
50,0
2016
 Pärnumaa  Rainar Kurbel
29.
 Puhtu sõrmkäpp
 (Dactylorhiza vironii)
46,0
2021
 Pärnumaa  Rainar Kurbel, Marju Erit
30.
 Ainulehine soovalk
 (Malaxis monophyllos)
42,0
2014
 Viljandimaa  Toomas Hirse
31.
 Roomav öövilge
 (Goodyera repens)
38,0
2014
 Võrumaa  Toomas Hirse
32.
 Rohekas õõskeel
 (Dactylorhiza viridis)
37,5
2013
 Pärnumaa  Rainar Kurbel, Toomas Hirse
33.
 Harilik muguljuur
 (Herminium monorchis)
36,0
2005
 Hiiumaa  Arto-Randel Servet
34.
 Tõmmu käpp
 (Neotinea ustulata var. ustulata)
35,5
2026
 Saaremaa  Toomas Hirse, Rainar Kurbel
35.
 Arukäpp
 (Anacamptis morio)
34,0
2014
 Saaremaa  Rainar Kurbel, Toomas Hirse
36.
 Kõdu-koralljuur
 (Corallorhiza trifida)
33,5
2017
 Pärnumaa  Rainar Kurbel
37.
 Soohiilakas
 (Liparis loeselii)
33,5
2014
 Pärnumaa  Rainar Kurbel
38.
 Sale tanukeel
 (Hemipilia cucullata)
32,5
2025
 Valgamaa  Laila Elhuveig
39.
 Lehitu pisikäpp
 (Epipogium aphyllum)
30,5
2017
 Ida-Virumaa  Toomas Hirse
40.
 Väike käopõll
 (Neottia cordata)
27,0
2015
 Saaremaa  Rainar Kurbel, Toomas Hirse
41.
 Harilik sookäpp
 (Hammarbya paludosa)
24,0
2019
 Põlvamaa  Toomas Hirse
Kõrgemate taimede registreerimise tööjuhend

1. Tee foto taimest koos mõõduvahendiga. Tähtis on, et nii taim kui mõõdik oleksid korraga fookuses ja kõrgus oleks tuvastatav taime võrdluses. Abiks sellise foto tegemisel on statiiv või kaaslane. Kõrgemate taimede puhul on jäik mõõduvahend mugavam kui läbipainduv. Pööra tähelepanu numbrite loetavusele, foto kunstiline pool ei ole oluline.
2. Mõõduvahend peab olema sirgelt, kuid mitte tingimata 90-kraadise nurgaga maapinna suhtes. Oluline on paralleelsus mõõdetava taimega.
3. Mõõduvahendi alumine ots peab olema täpselt vastu maapinda. Kindlasti ei tohi mõõduvahendit suruda pinnasesse ehk tasapinnast allapoole. Kuna varremugulaga liigid (sookäpp, soohiilakas ja soovalk) võivad kasvavada samblas või ebamäärasel pinnasel, siis nendel juhtudel mõõdame kõrgust varremugulast alates.
4. Käe või mõõduvahendi abiga võib taime toetada, et ta oleks püstisemas asendis. Taime kasvu ei tohi mingilgi moel manipuleerida. Mõõta tuleb maapinnast kuni kõirgeimal asuva taime osani, olgu selleks varretipp või püstine leht või mõni õie osa.
5. Rekordid fikseeritakse 0,5 cm täpsusega.