Eesti orhideede kaitse
Esimest korda asuti Eestis käpalisi kaitsma 1936. aastal, kui kaitse alla võeti esimese looduskaitseseaduse alusel 7 liiki: koerkäpp (Anacamptis pyramidalis), pikalehine tolmpea (Cephalanthera longifolia), punane tolmpea (Cephalanthera rubra), pisikäpp (Epipogium aphyllum), lõhnav käoraamat (Gymnadenia odoratissima), arukäpp (Orchis morio) ja leedrilehine käpp (Orchis sambucinus). 1957. aastal vastuvõetud seaduse "Eesti NSV looduse kaitsest" alusel kinnitati 1958. aastal uus kaitsealuste liikide loetelu. Eelmise nimistuga võrreldes oli orhideeliikide arv jäänud samaks, kuid leedrilehise käpa asemel oli nüüd kuldking (Cypripedium calceolus).
1975. aastal jõustus Washingtoni konventsioon ehk CITES, mis reguleerib rahvusvahelist kaubandust ohustatud looma- ja taimeliikidega ning selle alla kuuluvad ka kõik orhideeliigid.
1983. aastal võeti kõik Eestis kasvavad käpalised riikliku kaitse alla. Taasiseseisvumise järel vastu võetud kaitstavate loodusobjektide seadus jagas liigid kolme kaitse kategooriasse. Neist rangeima kaitse, I kaitsekategooria liigid määrati seadusega. Orhideesid kuulus I kategooriasse neli - lehitu pisikäpp, lääne-sõrmkäpp, Ruthe sõrmkäpp ja leeder-sõrmkäpp. Vabariigi valitsuse poolt 15. detsembril 1994. aastal vastu võetud II kategooria taime-, seene- ja loomaliikide nimekiri sisaldas 18 käpalist - püramiidjas koerakäpp, valge tolmpea, punane tolmpea, rohekas õõskeel, kõdu-koralljuur, balti sõrmkäpp, täpiline sõrmkäpp, Russowi sõrmkäpp, lõhnav käoraamat, harilik muguljuur, soohiilakas, väike käopõll, ainulehine sookäpp, harilik sookäpp, kärbesõis, jumalakäpp, arukäpp ja tõmmu käpp. III kategooria taime-, seene- ja loomaliikide nimekiri kinnitati 30. märtsil 1995 ning selles leidus kokku 14 orhideeliiki. Hilisemate muudatuste käigus tõsteti kaunis kuldking II kategooriasse.
Eesti Vabariigi 6. looduskaitseseadus võeti vastu 21.04.2004. Peatselt kinnitati ka Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määrusega nr 195 I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu ja Keskkonnaministri 19. mai 2004. a määrusega nr 51 III kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine. Kaitsekategooriate nimistus toimusid järgmised muudatused - leeder-sõrmkäpp arvati nimistust välja, sest liik kuulutati hävinuks; rohekas õõskeel tõsteti II kategooriast I kategooriasse; balti sõrmkäpp arvati II kategooriast III kaitsekategooriasse.
 
2006. aastal alustati ettevalmistustega I ja II kaitsekategooria käpaliste püsielupaikade kaitse alla võtmiseks ja kaitse-eeskirja kehtestamiseks. Määrus võeti vastu 03.02.2011. Kokku võeti kaitse alla 40 uut püsielupaika. Juba on alustatud ka ettevalmistustega uute käpaliste püsielupaikade kaitse alla võtmiseks. Osalt nõuab seda seadus (I kategooria), aga ka uute teadmiste valguses on mitmed Eesti olulisemad II kategooria käpaliste kasvukohad kaitsmata.
2014. aastal tehti esimene muudatus orhideeliikide kaitse osas. Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2014. a määrusega nr 84 võeti II kaitsekategooria liigina kaitse alla saaremaa sõrmkäpp (Dactylorhiza osiliensis). 2025. aasta 23. mai seisuga võeti kaitse alla kaks hiljuti leitud orhideeliiki: 2021. aastal taasleitud leeder-sõrmkäpp (Dactylorhiza sambucina) ja 2024. aastal avastatud sale tanukeel (Hemipilia cucullata).
Hetkel jagunevad Eestis kasvavad orhideeliigid (sh. alamliigid) kaitse ranguse põhiselt järgmiselt:
I kaitsekategoorias - 6; II kaitsekategoorias - 19; III kaitsekategoorias - 16.
Kaitsekategooriata on geneetiliste uuringute tulemusel liigilise staatuse saanud tihedaõiene käoraamat (Gymnadenia densiflora). Kaitse alt välja tuleks arvata aga lääne-sõrmkäpp (Dactylorhiza praetermissa), mille määrang pole osutunud õigeks.
 Orhideede kaitse ja kategooriad Eestis läbi ajaloo
 Eestikeelne nimi  Teaduslik nimi
1936
1958
1983
1994
2004
 arukäpp  Anacamptis morio
+
+
+
2
2
 püramiid-koerakäpp  Anacamptis pyramidalis
+
+
+
2
2
 valge tolmpea  Cephalanthera longifolia
+
+
+
2
2
 punane tolmpea  Cephalanthera rubra
+
+
+
2
2
 kõdu-koralljuur  Corallorhiza trifida
-
-
+
2
2
 kaunis kuldking  Cypripedium calceolus
-
+
+
3
2
 kahkjaspunane sõrmkäpp  Dactylorhiza incarnata
-
-
+
3
3
 täpiline sõrmkäpp  Dactylorhiza incarnata subsp. cruenta
-
-
+
2
2
 kollakas sõrmkäpp  Dactylorhiza incarnata subsp. ochroleuca
-
-
=
=
=
 kuradi-sõrmkäpp  Dactylorhiza maculata
-
-
+
3
3
 vööthuul-sõrmkäpp  Dactylorhiza maculata subsp. fuchsii
-
-
+
3
3
 balti sõrmkäpp  Dactylorhiza majalis subsp. baltica
-
-
+
2
3
 saaremaa (ojamaa) sõrmkäpp  Dactylorhiza majalis subsp. elatior
2*
 lääne-sõrmkäpp (hiiumaa) #  Dactylorhiza praetermissa #
1
1
 Russowi sõrmkäpp  Dactylorhiza russowii
-
-
+
2
2
 leeder-sõrmkäpp  Dactylorhiza sambucina
+
1
1**
 rohekas õõskeel  Dactylorhiza viridis
-
+
2
1
 puhtu sõrmkäpp  Dactylorhiza sp.
-
+
1
1
 tumepunane neiuvaip  Epipactis atrorubens
-
-
+
3
3
 laialehine neiuvaip  Epipactis helleborine
-
-
+
3
3
 soo-neiuvaip  Epipactis palustris
-
-
+
3
3
 lehitu pisikäpp  Epipogium aphyllum
+
+
+
1
1
 roomav öövilge  Goodyera repens
-
-
+
3
3
 harilik käoraamat  Gymnadenia conopsea
-
-
+
3
3
 tihedaõiene käoraamat  Gymnadenia densiflora
=
=
=
 lõhnav käoraamat  Gymnadenia odoratissima
+
+
+
2
2
 harilik sookäpp  Hammarbya paludosa
-
-
+
2
2
 sale tanukeel  Hemipilia cucullata
-
-
-
-
1**
 harilik muguljuur  Herminium monorchis
-
-
+
2
2
 soohiilakas  Liparis loeselii
-
-
+
2
2
 ainulehine soovalk  Malaxis monophyllos
-
-
+
2
2
 tõmmu käpp  Neotinea ustulata
-
-
+
2
2
 väike käopõll  Neottia cordata
-
-
+
2
2
 pruunikas pesajuur  Neottia nidus-avis
-
-
+
3
3
 suur käopõll  Neottia ovata
-
-
+
3
3
 kärbesõis  Ophrys insectifera
-
-
+
2
2
 jumalakäpp  Orchis mascula
-
-
+
2
2
 lõuna-jumalakäpp  Orchis mascula subsp. speciosa
=
=
=
 hall käpp  Orchis militaris
-
-
+
3
3
 kahelehine käokeel  Platanthera bifolia
-
-
+
3
3
 rohekas käokeel  Platanthera chlorantha
-
-
+
3
3
 
+ liik kaitse all   - liik kaitseta   # liigi määrang ekslik
= liik kaitse all, kuid taksonoomiliselt eristamata   * kaitse alla võeti 2014   ** kaitse alla võeti 2025
Tühja lahtri korral polnud selleks aastaks liiki, kas leitud või oli juba välja surnud.